XIX sajandil elasid mitmed silmapaistvad infotehnoloogiaga tegelenud teadlased:
|
|
|
|
|---|---|---|---|
| Thomas Alva Edison | Vennad Lumière’id | Joseph Nicéphore Niépce | Valdemar Poulsen |
Nende saavutused võimaldavad salvestada ja kasutada heli, pilti ja videot:
Milline on õige kronoloogiline järjekord?
[Raadionupud]
A. Niépce (1822), Lumière'id (1877), Edison (1888), Poulsen (1896)
B. Niépce (1822), Edison (1877), Lumière'id (1888), Poulsen (1896)
C. Lumière'id (1822), Edison (1877), Niépce (1888), Poulsen (1896)
D. Niépce (1822), Poulsen (1877), Lumière'id (1888), Edison (1896)
Kui raamatukogu lugeja laenutab raamatu, seotakse raamatukogu andmebaasis tema isikuandmed laenutatud raamatu andmetega. Selline seos peab olema volitamata ligipääsu eest kaitstud.
Millistel järgnevatest juhtudest ei taga raamatukogu piisaval määral isikuandmete kaitset?
[Märkeruudud]
A. Kui volitamata isik saab teada raamatukogu lugejate arvu.
B. Kui volitamata isik saab teada raamatute arvu, mida võib hetkel laenutada.
C. Kui volitamata isik saab teada, kui tihti mingit kindlat raamatut laenutatakse.
D. Kui volitamata isik saab mõne raamatu kohta teada seda laenutanud lugejate nimed.
E. Kui volitamata isik saab mõne lugeja kohta teada tema laenutatud raamatute andmed.
Kobraste arvutuskeskuses on viis vaba arvutit, need on paigutatud vastavalt järgmisele joonisele:
Koprafirma soovib võtta mõned neist arvutitest aktiivseks kasutamiseks, kuid nad ei saa valida kaht kõrvuti asetsevat, kuna need kuumeneksid üle ja lakkaksid töötamast. Seega võivad nad valida näiteks arvutid 1 ja 3, kuid mitte arvuteid 1 ja 2. Firma tahab teada, kui palju on erinevaid võimalusi selliste komplektide valikuks (sh. ka tühi komplekt), kus ei leiduks kaht kõrvuti asuvat arvutit.
Kui valikus oleks ainult kaks arvutit, siis saaks moodustada vaid kolm võimalikku komplekti: esimene koosneks arvutist 1, teine arvutist 2 ning kolmas mitte ühestki arvutist.
Kui valikus oleks vaid kolm arvutit, siis oleks variante viis: kolm komplekti koosneks igaüks ühest arvutist, üks arvutitest 1 ja 3 ning üks mitte ühestki arvutist.
Kui mitu erinevat aktiivsete arvutite komplekti saaks moodustada vastavalt ülaltoodud reeglitele viiest arvutist?
[Tekstikast]
Kopra-Külli uurib oma arvuti ekraani. Ekraan on väga lihtne, koosnedes üheksast ruudust paigutusega 3 korda 3:
Külli saab värvida mõned ruudud mustaks, näiteks pärast vasakpoolse ülemise ruudu mustaks värvimist näeb ekraan välja selline:
Tema arvutil on ka nupud "Pööra" ja "Vaheta". Nupp "Pööra" pöörab ekraanipilti 90 kraadi kellaosuti liikumise suunas. Nupp "Vaheta" muudab kõik mustad ruudud valgeteks ja valged mustadeks.
Kui Kopra-Külli värvib vasakpoolse ülemise ruudu mustaks ning vajutab nuppudele "Pööra" ja "Vaheta", saab ta luua 8 erinevat mustrit:
Kui Kopra-Külli alustab tähepiltidest T, H, I ja S, siis millisest neist saab ta nuppude "Pööra" ja "Vaheta" abil kõige rohkem erinevaid mustreid?
[Raadionupud]
A. 
B. 
C. 
D. 
Koprad Anna, Benno, Carmen, Dan ja Eeva tegid endale veebilehed ja lisasid neile linke meeldivatele lehekülgedele. Lisatud lingid on tabelis:
|
Anna veebileht |
Benno veebileht |
Carmeni veebileht |
Dani veebileht |
Eeva veebileht |
|
| Anna lingid | + | + | + | + | |
| Benno lingid | + | + | |||
| Carmeni lingid | + | + | |||
| Dani lingid | + | + | |||
| Eeva lingid | + | + |
Koprad avastasid, et nad ei saa nende linkide abil liikuda igalt lehelt igale teisele lehele, seepärast soovitas üks neist püüda linke "ümber pöörata". Ümber pööramine tähendab seda, et kui näiteks Annal on link Carmeni veebilehele, siis pärast pööramist seda linki enam poleks, kuid Carmeni veebilehel oleks link Anna veebilehele.
Mitu linki tuleb ümber pöörata, et oleks võimalik liikuda kõikide veebilehtede vahel? Ümber peaks pöörama võimalikult vähe linke.
[Tekstikast]
Honomakato saarestik koosneb viiest saarest: Ho, No, Ma, Ka ja To. Suurim saar Ho on ühendatud internetiga suure kaabli kaudu, väiksemad kaablid ühendavad saari Ho ja No, Ho ja Ka, Ka ja Ma ning Ka ja To. Nende kaablite abil on kõik väiksemad saared ühendatud Hoga ning seega ka internetiga.
Honomakato elanikud soovivad, et nende arvutivõrk oleks töökindel: kui suvaline üks väike kaabel katkeb, peaks kõigil saartel siiski võrguühendus säilima.
Mitu väikest kaablit tuleb minimaalselt lisada, et Honomakato saarestiku arvutivõrk saaks töökindlaks?
[Raadionupud]
A. 0
B. 1
C. 2
D. 3
Kopra-Kaarlil on kaheksast koprakaardist koosnev kaardipakk. Kaardid on pakis järjestatud nii, et kõige peal on punased kaardid kahanevas järjekorras, nende all mustad kaardid kahanevas järjekorras.
Kaarel õpib kaartide ideaalset segamist, selleks on vaja läbi teha järgnevad sammud.
Algne järjestus (enne segamist):
Samm 1. Jaga kaardid kahte ühesuurusesse hunnikusse ilma nende järjekorda muutmata. Nii satuvad ülemised 4 kaarti ühte hunnikusse ning alumised 4 teise.
Samm 2. Pane kaardid vaheldumisi, alustades esimesest hunnikust.
Lõplik järjestus (pärast ühte segamist):
Pärast mitmekordset sellist segamist pani Kaarel tähele, et kaartide järjekord pakis on taas samasugune nagu alguses.
Mitu ideaalset segamist peab Kaarel tegema, et kaartide järjekord oleks taas endine?
[Raadionupud]
A. 2 ideaalset segamist
B. 3 ideaalset segamist
C. 4 ideaalset segamist
D. 5 ideaalset segamist
Kopra-Toomasel on park, mis on jagatud 16x16=256 võrdse suurusega ruuduks. Kahjuks on pargis palju prügi ning seepärast vajab park koristamist.
Liisil on hulk robotkoristajaid, igaüks neist suudab läbi otsida ühe ruudukujulise tüki ning sealt leida ja kaasa võtta täpselt ühe eseme. Robotid korjavad prügi ainult sel juhul, kui igale ruudukujulisele alale (sõltumata suurusest) on määratud robot, kusjuures robot peab olema ka sel juhul, kui prügi sellel alal polegi.
Liisi jagab ala ruudukujulisteks tükkideks mõõtudega 1x1, 2x2, 4x4 ja 8x8 ning paigutab igale tükile ühe roboti.
Park koos prügiga näeb välja selline:
Milline on vähim robotite arv, et park saaks prügist täiesti puhtaks?
[Raadionupud]
A. 9
B. 13
C. 16
D. 64
Peeter ja Heili mängivad koos lihtsat videomängu. Mängu eesmärgiks on juhtida finišisse kobras, kes liigub platvormidel hüpates. Platvormid on kahel tasemel: alumisel (kust kobras alati ka alustab) ja ülemisel. Aeg, mis kulub platvormi ületamiseks, on kirjas vastava platvormi all.
Näiteks:
Kobras saab hüpata nii alumiselt platvormilt ülemisele kui vastupidi.
Peeter and Heili alustavad mängimist kumbki oma puldiga täpselt samal ajal, kuid neil on erinevad mänguplaanid:
Mitmendal sekundil asuvad nii Peeter kui Heili ülemisel tasemel?
[Raadionupud]
A. 2. sekundil
B. 4. sekundil
C. 6. sekundil
D. 8. sekundil
Kopralinn on uhke, et tema elanike hulgas on kuulsus. Kuulsus on selline kobras, keda teavad kõik teised linna koprad, kuid kes ise ei tunne ühtki teist kobrast selles linnas.
All on toodud hulk fakte kujul "kobras X tunneb kobrast Y". Kopralinnas on muidugi palju rohkem elanikke, kuid on teada, et kuulsus on kindlasti just üks sellest nimekirjast ning et linnas on vaid üks kuulsus.
Kes neist on kuulus kobras?
[Raadionupud]
A. Anna
B. Benno
C. Carl
D. Donna
E. Elina
F. Frida
G. Gunnar
H. Harri
I. Ivo
J. Joonas
Kobras Madis ehitas roboti ja asetas selle väikesesse labürinti, mille seintest (joonisel tähistatud rasvaste joontega) robot üle ronida ei suuda. Katkendliku joonega piiratud ruudud on roboti võimalikud asukohad.
Madis saab anda robotile käskluste jada. Iga käsklus liigutab robotit ühes neljast joonisel nooltega näidatud suunast. Robot liigub antud suunas seni, kuni jõuab seinani või väljub labürindist. Robotit pole võimalik enne seinani jõudmist peatada, samuti ei saa talle enne anda uut käsklust. Kui robot on näiteks positsioonis A, saab ta liikuda kas 4 sammu paremale või kaks sammu alla, kuid mitte jääda vahepealsetesse positsioonidesse nagu näiteks B.
Madis soovib teada, kas positsioonist A alustavale robotile on võimalik anda käskude jada, mis roboti labürindist välja juhib. Sama küsimus on tal ka positsioonist B alustava roboti kohta.
Milline väide on õige?
[Raadionupud]
A. Robot suudab väljuda labürindist, alustades nii positsioonist A kui positsioonist B.
B. Robot suudab väljuda labürindist, alustades positsioonist A, kuid mitte positsioonist B.
C. Robot suudab väljuda labürindist, alustades positsioonist B, kuid mitte positsioonist A.
D. Robot ei suuda väljuda labürindist kummagi alguspunkti puhul.
Superkangelane vaatab Kopralinna. Tal on vaja igast punktist jõe kaldal näha linna risti üle jõe jäävat punkti (vastavalt hallidele joontele).
Kui mitu seina peab superkangelane minimaalselt ära lõhkuma, et kogu linna näha?
[Raadionupud]
A. 9
B. 10
C. 11
D. 12
Kortermajas on kümme korrust, igal korrusel 7 korterit. Igal korteril on number vastavalt alltoodud pildile.
Korteriühistu otsustas korterid ümber nummerdada. Uued korterinumbrid esimesel korrusel oleksid 1, 2, 3 ..., 7, teisel korrusel 11, 12, 13, ..., 17, kolmandal 21, 22, 23, ..., 27 jne. Mõnel juhul jääb korterinumber samaks või on võrdne mõne teise korteri vana numbriga samal korrusel.
Mitmel korrusel nii juhtub?
[Raadionupud]
A. Ühel korrusel
B. Kahel korrusel
C. Kolmel korrusel
D. Neljal korrusel
E. Viiel korrusel
F. Kuuel korrusel
G. Seitsmel korrusel
H. Kaheksal korrusel
I. Üheksal korrusel
J. Kümnel korrusel
Signe trükkis oma arvuti tekstiredaktorisse sõna KOBRAS. Nüüd soovib ta teha nii, et seda sõna oleks järjest täpselt 20 korda. Ta saab teksti märkida, kopeerida (Copy) ja kleepida (Paste).
Milline on vähim arv kopeerimis- ja kleepimisoperatsioone (igaüht neist loendatakse eraldi), millega see eesmärk saavutada?
[Raadionupud]
A. 20
B. 19
C. 10
D. 9
Server piirab failide allalaadimisel iga kasutaja kogukiirust. Näiteks kümne faili korraga allalaadimisel on iga faili allalaadimiskiirus 10 korda aeglasem kui oleks kiirus vaid ühe faili puhul.
Kobras Kalle laeb serverist korraga alla kolme faili. Joonisel on näha allalaadimise hetkeseis. Allalaadimise lõpetamiseks vajaliku aja prognoos põhineb vaid momendi kiirusel ega sõltu sellest, kui suure kiirusega varem faile alla laeti.
Kui palju kulub aega kõigi kolme faili allalaadimise lõpuni? Sisesta arv minutites.
[Tekstikast]