1. Programmikeeled

Ajaloo jooksul on arvutitele programmide kirjutamiseks mõeldud välja palju erinevaid keeli.

Vaatame näiteks neljas erinevas keeles programme, mis kõik trükivad tervituse "Hello, World".

C:

#include <stdio.h>
int main() {
printf("Hello, World\n");
return 0;
}

FORTRAN:

PROGRAM HELLOW
WRITE(UNIT=*, FMT=*) 'Hello, World'
END

Java:

public class Java {
public static void main(String[] args) {
System.out.println("Hello, World");
}
}

Python:

#!/usr/bin/env python
print "Hello, World"

Küsimus

Millises järjekorras need keeled ajalooliselt leiutati?

[Raadionupud]

A. C, FORTRAN, Python, Java

B. FORTRAN, C, Python, Java

C. FORTRAN, Python, C, Java

D. FORTRAN, C, Java, Python

2. Reklaamvoldikud

Anna avaldas mõned oma pildid veebis märkega public domain. Lembit tahab neid pilte kasutada oma firma reklaamvoldikutes.

Küsimus

Kas Lembit tohib seda teha?

[Raadionupud]

A. Tohib küll; märge public domain tähendab, et autor on oma õigustest loobunud

B. Tohib, aga ainult autori loal

C. Tohib, aga ainult pärast autoritasu maksmist

D. Ei tohi, sest avaldatud pildid on seotud konkreetse domeeninimega ning nende mujal kasutamine pole lubatud

3. NFC

NFC (Near Field Commmunication, lähiväljaside) on uus populaarsust koguv tehnoloogia juhtmevabaks andmevahetuseks üksteisest mõne sentimeetri kaugusel olevate seadmete vahel.

Küsimus

Mille abil NFC-side toimub?

[Raadionupud]

A. Ultraheli

B. Raadiolainete

C. Infrapunakiirguse

D. Ultraviolettkiirguse

4. Toapusle

Koprapere pesas on 4 tuba. Toad on omavahel ühendatud 5 tunneliga. Tubadel on kokku 7 välisust, mille kaudu pääseb aeda.

Kopralapsed panid tähele, et on võimalik läbida kõik uksed ja tunnelid niiviisi, et ühtegi neist ei läbita rohkem kui ühe korra.

Küsimus

Millisest toast peab liikumist alustama, et selline teekond võimalik oleks?

[Raadionupud]

A. Tuba A

B. Tuba B

C. Tuba C

D. Tuba D

5. Segamisfunktsioonid

Õpilased kirjutavad arvutitunnis funktsioone, mis töötlevad arvujärjendeid. Arvujärjendis on kindlas järjekorras 5 arvu ja seda tähistatakse [a, b, c, d, e]. Iga funktsioon võtab sisendiks arvujärjendi ja väljastab järjendi samade arvudega, kuid võimalik, et teistsuguses järjestuses.

Anna kirjutab funktsiooni anna([a, b, c, d, e]), mis tagastab [e, b, c, d, a]. Bob kirjutab funktsiooni bob([a, b, c, d, e]), mis tagastab [e, d, c, b, a].

Õpetaja kirjutab funktsiooni mikser([a, b, c, d, e]), mis tagastab anna(bob(anna([a, b, c, d, e]))).

Õpetaja demonstreerib õpilastele, kuidas funktsioon mikser töötab:

anna(bob(anna([a, b, c, d, e]))) Kõigepealt rakenda kõige sisemine funktsioon, ehk anna anna(bob([e, b, c, d, a])) Siis rakenda funktsioon, mis on nüüd sisemine, ehk bob anna([a, d, c, b, e]) Nüüd rakenda ainus allesjäänud funktsioon, ehk anna [e, d, c, b, a]

Küsimus

Õpetaja mõtles tunnikontrolliks välja veel ühe funktsiooni.

Ta kirjutab funktsiooni test([a, b, c, d, e]), mis tagastab bob(mikser(anna([a, b, c, d, e]))).

Millise järjendi tagastab test([a, b, c, d, e])?

[Raadionupud]

A. [a, b, c, d, e]

B. [e, b, c, d, a]

C. [e, d, c, b, a]

D. [a, d, c, b, e]

6. Puhastusrobot

Robot puhastab ruudukujulist plaatpõrandat, järgides käske:

• F - liigu ühe plaadi võrra edasi (võtab aega 1 minuti)
• R - pööra 90 kraadi paremale (toimub silmapilkselt)
• W - puhasta plaat (võtab aega 1 minuti)

Robot alustab ja lõpetab ühes neljast nurgast (A, B, C, D), kuid algus ja lõpp võivad olla erinevates nurkades.

Küsimus

Mis on kõige väiksem arv minuteid, millega robot suudab puhastada kogu tühja põrandapinna (kõik nurgaruudud kaasa arvatud)?

[Tekstikast]

7. Kullakangi valmistamine

Koprakülast voolab läbi jõgi, millest leitakse tihti kullatükke. Kobras Kullake tahab enda leitud kullatükid sulatada üheks kullakangiks. Külasepp ütles Kullakesele, et korraga saab kokku sulatada ainult kaks kullatükki ja iga sulatamine maksab ühe sendi iga grammi kulla eest.

Näiteks, kui Kullakesel on viis kullatükki kaaludega 5g, 7g, 6g, 3g ja 2g, võib ta need üheks kangiks kokku sulatada järgneva nelja sulatamisega:

1. Sulata 5g ja 7g tükid 12g tükiks. See sulatus maksab 12 senti.
2. Sulata 6g ja 3g tükid 9g tükiks. See sulatus maksab 9 senti.
3. Sulata 12g ja 9g tükid, mis eelnevate sulatustega loodi, 21g tükiks. See sulatus maksab 21 senti.
4. Sulata 21g ja 2g tükid 23g tükiks. See sulatus maksab 23 senti.

Nii saaks kõik tükid üheks kangiks sulatatud hinnaga 12 + 9 + 21 + 23 = 65 senti.

Sama tulemuse (23g kullakangi) võib saavutada ka teistsuguse sulatusplaaniga, näiteks:

1. 5g + 7g = 12g.
2. 3g + 2g = 5g.
3. 12g + 5g = 17g.
4. 17g + 6g = 23g.

Sellisel juhul maksaks sulatamine kokku 57 senti.

Küsimus

Oletame, et Kullakesel on kaheksa kullatükki kaaludega

7g, 1g, 3g, 2g, 6g, 2g, 5g, 4g

ja ta soovib need kõik üheks kangiks kokku sulatada. Mis on kõige väiksem võimalik sulatustasu selle saavutamiseks?

[Raadionupud]

A. 80 senti

B. 85 senti

C. 90 senti

D. 95 senti

8. Koprapesa tunnelid

Koprapesas on tunnelid, mis ühendavad nelja ruumi (A, B, C, F). Esimesed kolm neist on eluruumid, neljandas (F) aga hoitakse toitu.

Kümme kobrast asuvad ruumis A, kuid neil läheb kõht tühjaks ning nad tahavad minna ruumi F sööma. Kuna nälg on suur, tahavad nad jõuda söögiruumi võimalikult kiiresti. Ruume ühendab erinev arv tunneleid:

• A ja B vahel on 4 tunnelit.
• A ja C vahel on 1 tunnel.
• B ja C vahel on 2 tunnelit.
• B ja F vahel on 1 tunnel.
• C ja F vahel on 3 tunnelit.

Iga tunneli läbimine võtab aega ühe minuti ja korraga saab igas tunnelis olla ainult üks kobras (järgmine kobras võib tunnelisse siseneda, kui eelmine on sellest väljunud). Igasse ruumi mahub piiramatu arv kopraid.

Küsimus

Milline on lühim aeg minutites, millega kõik koprad söögiruumi jõuavad?

[Tekstikast]

9. Laev Reini jõel

Autopiloodi juhitav laev liigub mööda Reini jõge lõunast põhja suunas (kaardil alt üles), hoidudes jõekaldast turvalisele kaugusele.

Laeval on neli sensorit, mis pidevalt mõõdavad lähima veepealse objekti kaugust. Sensorid on suunatud laevast ette, paremale, vasakule ja taha. Autopiloot kasutab sensorite andmeid laeva juhtimiseks. Lisaks logitakse andmed iga minuti tagant tabelisse. Joonisel on kujutatud laeva asukoht minutil 120.

Küsimus

Mingil hetkel sõitis üks praam laeva eest risti läbi ja laev pööras automaatselt jõepoolele, kus oli rohkem ruumi.

Millisel minutil see juhtus?

[Tekstikast]

10. Täringu veeretamine

Kobras Jaak veeretab täringut mööda ruutudest koosnevat rada. Ühelt ruudult teisele liikumiseks veeretab Jaak täringut üle kahe ruudu vahel oleva serva. Ta teeb seda 7 korda, kuni täring lõpetab paremal asetseval rohelisel ruudul.

Täringu vastastahkude silmade summa on alati 7 (vastamisi on 1 ja 6, 2 ja 5 ning 3 ja 4 silmaga tahud). Esialgu on kõige alumine 1 silmaga tahk (6 silmaga tahu vastastahk). Pärast teisele ruudule veeretamist on alumine 2 silmaga tahk (5 silmaga tahu vastastahk).

Küsimus

Mitme silmaga tahk on alumine, kui täring on jõudnud rohelisele ruudule?

[Raadionupud]

A. 2 silmaga

B. 4 silmaga

C. 5 silmaga

D. 6 silmaga

11. Roboti teekonnad

Robot liigub põrandal oleval ruudustikul, tehes samme põhja (N) või ida (E) suunas. Roboti liikumist juhitakse skeemidega, mis kirjeldavad, milliseid N ja E sammude järjestusi robot teha võib.

Lubatud rajad saadakse skeemil olevaid nooli järgides:

• täidetud ring tähendab skeemi alguspunkti;
• N-tähega nool tähendab, et robot peab liikuma põhja suunas;
• E-tähega nool tähendab, et robot peab liikuma ida suunas;
• topeltring tähendab võimalikku lõppu;
• kui topeltringist väljub nool, võib robot kas seal lõpetada või noole järgi liikumist jätkata.

Näiteks kui robot järgib ülal olevat skeemi, siis teeb ta kõigepealt sammu põhja poole, edasi kordamööda samme ida ja põhja poole ning lõpetada võib pärast põhjasuunalist sammu. Seega on lubatud näiteks rajad NEN, NENENEN või NENENENENENEN, kuid NENNE, NENE või ENE ei ole lubatud.

Küsimus

Robotile on ette antud allolev skeem. Lõpeta järgnevad väited, valides igaühele sobiv vastus.

1. Mistahes lubatud rada

A. peab lõppema E-ga

B. võib lõppeda E-ga

C. ei saa lõppeda E-ga

2. Mistahes lubatud rada ei sisalda järjestust

A. ENNE

B. ENEENE

C. NEENENNE

3. Mistahes lubatud rajal on E-käskude ja N-käskude arvude vahe

A. täpselt 2

B. täpselt 3

C. ülimalt 2

12. Elliptilised logod

EL T-Särgid on ettevõte, mis kujundab ellipsitega logosid. Nende veebilehel on võimalik kujundada logo, lisades fikseeritud suurusega vabalt valitud asendis ellipseid või kasutades erireegleid, et logosid kombineerida. On kolm erireeglit: A + B, A - B ja A * B.

Erireegel A + B tähendab, et kõigepealt joonistatakse logo A ja seejärel logo B, kusjuures logo B võib olla logo A peal. Kui A on ühevärviline kollane ellips ja B on sinine laineliste joontega ellips, on võimalikud tulemused näiteks:

Pane tähele, et B + A võib olla teistsugune kui A + B:

Jätkame sama A ja B ellipsiga. A - B on see osa logost A, mis ei kattu logoga B. A * B on see osa logost B, mis kattub logoga A:

A + B	A - B	B - A	A * B

EL T-Särgid korraldab võistlust "Kuu parim logo", mille raames peavad osalised võtma kaks ellipsit, E ja F, ning rakendama neile kuu erivalemit, mis sellel kuul on (E + F) - (E * F). Nagu ikka, tehakse kõigepealt sulgude sees olevad tehted ja alles siis lahutamine. Kohtunikud märkasid, et üks logo ei ole tehtud selle kuu erivalemi järgi.

Küsimus

Milline logo allolevatest ei järgi selle kuu valemit?

[Raadionupud]

A.

B.

C.

D.

13. Autode loendamine

Jaak istus tee ääres ja märkis üles mööduvate autode värvid. Õhtuks oli tal järgmine loetelu:

Kodus sisestas ta selle info tabelarvutusprogrammi ja sai järgneva tulpdiagrammi:

Nagu näha, pole diagrammil kirjas, millisele värvile iga tulp vastab.

Küsimus

Millist värvi autosid esindab keskmine tulp?

[Raadionupud]

A. Siniseid

B. Punaseid

C. Valgeid

D. Rohelisi

E. Musti

14. Stiilsed tekstid

Kobras Anna tahab oma sõpradele saata ilusa kutse uue rakendusega, mis lubab tal moodustada disainitud teksti.

• * rasvase kirja jaoks; näiteks *kobras* tulemus on kobras
• / kaldkirja jaoks; näiteks /kobras/ tulemus on kobras
• _ allajoonimise jaoks; näiteks _kobras_ tulemus on kobras
• $ värviga esile tõstmise jaoks; näiteks $kobras$ tulemus on kobras

Stiile saab ka kombineerida, näiteks:

• _/kobras/_ tulemus on kobras
• /_kobras_/ tulemus on samuti kobras
• $_kobras_$ tulemus on kobras

Rakenduses saab ka sisestada pilte, kirjutades pildi nime : märkide vahele, näiteks:

• :sünnipäev: tulemus on
• :saar: tulemus on
• :maja: tulemus on

Küsimus

Mida peab Anna sisestama, et saada tulemuseks järgnev sõnum:

Sa oled kutsutud super peole minu , mis on peal. Seal on suurepärane muusika ja söök. Näeme seal!

[Raadionupud]

A. *Sa* oled kutsutud _super_ sünnipäev peole */minu/* :maja:, mis on :saar: peal. Seal on $/suurepärane muusika ja söök/$. Näeme /seal!/

B. *Sa* oled kutsutud _super_ :sünnipäev: peole *_minu_* :maja:, mis on :saar: peal. Seal on $/suurepärane muusika ja söök/$. Näeme _seal!_

C. *Sa* oled kutsutud _super_ :sünnipäev: peole */minu/* :maja:, mis on saar peal. Seal on $*suurepärane muusika ja söök*$. Näeme _seal!_

D. *Sa* oled kutsutud /super/ :sünnipäev: peole *_minu_* :maja:, mis on :saar: peal. Seal on $suurepärane muusika ja söök$. Näeme /seal!/

15. Pildiikooni tihendamine

Vaata järgnevaid 4x4 pikslist koosnevaid mustvalgeid pilte:

Neid saaks salvestada, kasutades kahendsüsteemi: valge piksel oleks "1" ja must piksel "0". Iga 4x4 pildi jaoks tuleks siis salvestada 16 numbrit.

Järgnev pildi tihendamise meetod lubab salvestada pilte vähem ruumi kasutades, eriti lihtsamate mustrite korral:

Kahendnumbrid seatakse ruudustikku, nagu joonisel näidatud. Tihendusalgoritmi tulemuseks on sõne ja algoritmi rakendatakse ruudustikule järgnevalt:

1. Kui kõik numbrid ruudustikus on 0, on tulemus "0" (joonisel vasakul). Kui kõik numbrid ruudustikus on 1, on tulemus "1".
2. Vastasel juhul jaotatakse ruudustik neljaks veerandiks. Tihendusalgoritmi rakendatakse igale veerandile, alustades ülevalt vasakult ja liikudes päripäeva. Tulemused kombineeritakse ja ümbritsetakse sulgudega "(" ja ")". Ülal on toodud kaks erinevat näidet.

Pane tähele, et veerandruudustik võib koosneda ka ainult ühest numbrist, nagu parempoolse pildi paremal all nurgas näidatud. Sel juhul kasutatakse ainult algoritmi 1. sammu.

Küsimus

Mis on tulemus, kui seda tihendusalgoritmi rakendada alloleval joonisel kujutatud 8x8 pildi kahendsüsteemis esitusele?

[Raadionupud]

A. (1110)

B. (11(1011)1)

C. (111(1(1101)11))

D. (111(1(1011)11))