5. Saeveski

Palkmaja ehitamiseks on vaja õige pikkusega palke. Palke tuuakse erineva pikkusega ja konveier paneb veokile palgid pikkusega 60 cm kuni 160 cm.

Palgid saadetakse konveierile vasakult ülevalt. Konveieri osad on sellised:

• Lüliti S suunab automaatselt palgid kahest sisendvoost ühte väljundvoogu.
• Lüliti A laseb läbi palgid pikkusega vähemalt 60 cm, lühemad aga saadab konveierilt ära.
• Lüliti B laseb läbi palgid üle 160 cm, ülejäänud saadab veokile.
• Lüliti C käivitab sae, mis tükeldab palgi kaheks osaks. Esimene osa palgist tehakse 160 cm pikkuseks ja saadetakse veokile, teine osa aga jäetakse edasiseks töötluseks konveierile.
• Loendurid A ja B loendavad veokile laetud palke.

Küsimus

Konveierile saabub kolm palki pikkustega 60 cm, 140 cm ja 360 cm.

Kui suured on loendurite väärtused, kui nende palkide töötlemine on lõppenud?

[Raadionupud]

A. Loendur A: 1 palk, loendur B: 3 palki

B. Loendur A: 3 palki, loendur B: 1 palk

C. Loendur A: 2 palki, loendur B: 2 palki

D. Loendur A: 0 palki, loendur B: 4 palki

6. Laod

42 siili hoiavad oma asju 5 laos. Esimene siil hoiab oma asju esimeses laos, teine siil teises laos, ..., kuues siil uuesti esimeses laos ja nii edasi.

Ühel päeval ehitasid siilid uue lao ning andsid sellele numbri 6. Nad otsustasid asjad ladude vahel ümber paigutada nii, et jaotus oleks taas lihtne: esimene siil hoiaks oma asju esimeses laos, teine siil teises laos, ..., seitsmes uuesti esimeses laos ja nii edasi.

Küsimus

Mitmel siilil pole vaja oma asju ühest laost teise ümber paigutada?

Näiteks esimene siil hoiab oma asju alati esimeses laos, temal pole vaja asju ümber paigutada. Seevastu kuuenda siili asjad olid esimeses laos, kuid viiakse üle kuuendasse lattu.

[Tekstikast, täisarv]

7. Varutee

Varuteele pargitud rongi vagunid tuleb enne rongi väljumist järjestada nende numbrite järjekorras nii, et kõige vasakpoolsem vagun oleks number 1.

Varuteel on manööverdamiseks kaks tupikut, kuhu vedur saab vagunid ajutiselt lükata. Iga vaguni tupikusse lükkamisel saab valida, kumba tupikusse ta läheb. Kui kõik vagunid on tupikute vahel jagatud, haagitakse nad rongiks nii, et rongi alguses on kõik ühes ja lõpus kõik teises tupikus olnud vagunid. Kogu seda protseduuri loeme üheks operatsiooniks.

Alltoodud näites on meil 4 vagunit ning nende õigesse järjekorda haakimiseks vajame kaht operatsiooni (seda pole võimalik teha vaid ühe operatsiooniga):

Küsimus

Kui vagunid on järjekorras 2 – 8 – 3 – 1 – 5 – 7 – 6 – 4, siis milline on vähim operatsioonide arv, et need ülaltoodud süsteemi järgi haakida järjekorda 1 - 2 - 3 - 4 - 5 - 6 - 7 - 8?

[Tekstikast, täisarv]

8. Hiirte pidu

Kuus kassi kavatsevad minna hiirte peole, hüpates saarelt saarele. Kass saab hüpata vaid kõrvalsaarele (edasi, tagasi, vasakule, paremale), kuid mitte diagonaalis. Samuti ei saa kass kasutada vee all olevaid saari ega neist ka üle hüpata.

Kassid hüppavad kiiresti ning seepärast võime me hüppe aega mitte arvestada. Samas väsitab hüppamine neid niivõrd, et nad peavad saarele jõudes ühe minuti puhkama. Seega jääb saarele hüpanud kass sinna minutiks puhkama ning hüppab siis järgmisele, kui järgmine saar on tühi. Kui järgmine saar pole tühi, peab kass ootama veel ühe minuti. Kass saab hüpata saarele vaid siis, kui eelmine kass on juba lahkunud või samal hetkel lahkumas.

Iga kass võib liikumist alustada hüppega ükskõik millisele noolega tähistatud saarele.

Küsimus

Mitu minutit võtab aega kõigi kasside jõudmine stardist eesmärgini kõige kiiremal juhul?

[Tekstikast, täisarv]

9. Lennuühendus

Tiina plaanib teha pika reisi. Selleks, et otsustada, milline on kõige kiirem teekond, joonistas ta endale kaardi:

• kaardil on 11 linna kolmeteistkümnes erinevas ajavööndis (ajavööndid on tähistatud arvudega kaardi ülaääres);
• iga kahe linna vahel on 24 tunni jooksul vaid üks otselend;
• lühim lend võtab aega 1 tunni, pikim lend kestab 16 tundi;
• Tiina jõuab järgmisele lennule juhul, kui eelmise lennu maandumise ja järgmise lennu stardi vahele jääb vähemalt üks tund ümberistumiseks;
• kaardil on stardi- ja maandumisajad tähistatud vastava lennujaama kohaliku aja järgi.

Näiteks lend linnast D linna F stardib kell 20.00 (D aja järgi) ja maandub kell 9.00 (F aja järgi). Kuna F aeg on D omast 3 tundi ees, võtab lend aega 10 tundi.

Küsimus

Milline on lühim aeg (tundides), millega Tiina saab reisida linnast A linna K (arvestades nii lendamisele kui ümberistumistele kuluvat aega)?

[Tekstikast, täisarv]

10. Keskkonnasõbralik lennufirma

Lennufirmal "Kopra Õhk" on hulk lennuliine, mis ühendavad maailma suurimaid linnu:

Et vähendada oma firma mõju kliimale, tahab "Kopra Õhk" vähendada lennuliinide hulka, aga teha seda nii, et klientidel säiliks siiski võimalus lennata kõigisse senistesse linnadesse.

Näiteks kui lõpetada lennud San Francisco ja Washingtoni vahel, saavad kliendid lennata Washingtoni New Yorki kaudu.

Küsimus

Milline on maksimaalne arv lennuühendusi, mille võib lõpetada, et võimalus lennata kõikidesse linnadesse vastavalt ülaltoodud joonisele säiliks?

[Tekstikast, täisarv]

11. Istekohad

Kaheksa sõpra istuvad ümmarguse laua ääres, nende näod on pööratud laua keskpunkti suunas, Anna istub joonisel kohal "A":

Istekohtade kohta teame me järgmist:

• Anna istub otse Danieli vastas.
• Henri istub Greta ja Eleri vahel.
• Frank ei istu Anna ega Danieli kõrval.
• Greta ja Clara vahel on üks inimene.
• Eleri istub Danieli kõrval vasakul pool.

Küsimus

Paiguta sõbrad õigesti laua taha.

[Lohistamine]

12. Pööra-pööra-pööra

Kolmnurk liigub konveieril ja pöörleb. Kolmnurgal on keskpunkt, mis asub kahele nurgale lähemal, kolmandast aga kaugemal. Keskpunkti asend on valitud niimoodi, et kui kolmnurk pöörab 120 kraadi, on üks kolmnurga nurk alati täpselt keskpunkti kohal.

Konveieri kohal on pulgad ning sõltuvalt kolmnurga asendist ja pulga pikkusest võib pulk kolmnurka 120 kraadi vastupäeva pöörata. Pulki on kahe pikkusega:

• Pikk pulk pöörab kolmnurka alati.
• Lühike pulk pöörab kolmnurka vaid juhul, kui puutub kokku kolmnurga keskpunktist kaugemal oleva nurgaga.

Robert püüab kavandada sellist pulkade asetust, et kolmnurk lõpetaks pärast konveierit alati ühes ja samas asendis sõltumata sellest, millises asendis ta konveierile tuli. Milline täpselt on lõppasend, pole Roberti jaoks oluline.

Küsimus

Milline järgnevatest pulkade järjenditest vastab Roberti soovile?

[Raadionupud]

A. Lühike, pikk, lühike, pikk

B. Pikk, lühike, pikk, lühike

C. Pikk, lühike, lühike, pikk

D. Lühike, pikk, pikk, lühike

13. Teksti kopeerimine

Teksti kopeerimisel ühest dokumendist teise võib seda uude dokumenti kleepida mitmel moel:

- tekst kleebitakse uude dokumenti vormingus, mis tal oli algdokumendis;

- tekst kleebitakse uude dokumenti, ühildades kopeeritud teksti vormingu uue dokumendi omaga;

- tekst kleebitakse uude dokumenti lametekstina, algdokumendi vormingut arvestamata.

Kobras koostab referaati hundist ja kasutab allikana ka Vikipeedia artiklit:

Kobras tahab kopeerida artikli teise ja kolmanda lõigu oma referaati nii, et teises lõigus säiliks paksus kirjas esile toodud tekst, aga kolmandas lõigus olevad hüperlingid kaoks.

Küsimus

Kuidas peaks ta need kaks lõiku oma referaati kleepima?

[Raadionupud]

A. Teise lõigu ja kolmanda abil

B. Teise lõigu ja kolmanda abil

C. Teise lõigu ja kolmanda abil

D. Teise lõigu ja kolmanda abil

14. Tekstitöötlus tabelis

Tabelarvutusprogrammid võimaldavad ka teksti töödelda:

Funktsioon	Tähendus
LEFT(A;N)	eraldab tekstist A selle N vasakpoolset märki; näiteks LEFT("KOBRAS";2) tulemus on "KO"
RIGHT(A;N)	eraldab tekstist A selle N parempoolset märki; näiteks RIGHT("KOBRAS";2) tulemus on "AS"
MID(A;K;N)	eraldab tekstist N märki alates positsioonist K; näiteks MID("KOBRAS";3;2) tulemus on "BR"
CONCATENATE(...)	kleebib argumentidena antud tekstid kokku üheks tekstiks; näiteks CONCATENATE("KO";"BR";"AS") tulemus on "KOBRAS"

Küsimus

Millise valemi peaks kirjutama tabeli lahtrisse A2, et saada sinna tekst "CODE", kui tabeli lahtris A1 on tekst "OECD"?

[Raadionupud]

A. =CONCATENATE(MID(A1;2;1);RIGHT(A1;1);LEFT(A1;1);MID(A1;3;1))

B. =CONCATENATE(MID(A1;3;1);RIGHT(A1;1);LEFT(A1;1);MID(A1;2;1))

C. =CONCATENATE(MID(A1;2;1);LEFT(A1;1);RIGHT(A1;1);MID(A1;3;1))

D. =CONCATENATE(MID(A1;3;1);LEFT(A1;1);RIGHT(A1;1);MID(A1;2;1))

15. Video pakkimine

Video on kujutiste, nn kaadrite järjend, kus iga kaader erineb veidi eelmisest. Video salvestamiseks on kõige lihtsam viis salvestada iga kaadri kõik pikslid. Efektiivsem viis on aga salvestada täielikult ainult esimene kaader ja seejärel salvestada ainult need pikslid, mis muutuvad üleminekul ühelt kaadrilt järgmisele.

Ülaltoodud joonisel liigub tume ruut mõõtmetega 10x10 mööda heledat välja mõõtmetega 20x20 alumisest vasakust nurgast ülemisse paremasse nurka, nihkudes igas kaadris ühe piksli võrra horisontaalselt ja vertikaalselt. See võtab 11 kaadrit. Kui salvestame selle video lihtsal viisil, siis kulub selleks (20x20)x11 = 4400 pikslit.

Küsimus

Mitu pikslit kulub, kui salvestada see video ülalkirjeldatud efektiivsemal viisil?

[Tekstikast, täisarv]

Copyright © 2019 Bebras – International Challenge on Informatics and Computational Thinking.
Licensed under Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License.

Flag icons by GoSquared.