Ühes mängus moodustatakse ridasid A-, B- ja C-tähtedega kaartidest. Kui mängija kaardireas on kaks sama tähega kaarti kõrvuti, saab ta selle eest 2 punkti; kui kõrvuti on kolm sama tähega kaarti, saab selle eest 3 punkti; ja nii edasi, vastavalt korduste arvule.
Näiteks allolev hallide kaartide rida annaks 0 punkti, sest selles pole kuskil mitut sama tähte kõrvuti. Aga mängija saab oma tulemust parandada kahe punase kaardi abil.
Kui ta katab esimese halli C-kaardi punase A-kaardiga ja teise halli C-kaardi punase B-kaardiga, nagu alloleval joonisel, saab ta kahe kõrvutioleva A-kaardi eest 2 punkti ja kahe kõrvutioleva B-kaardi eest samuti 2 punkti. Üksik B-kaart endiselt punkte ei anna, seega saab mängija kokku 2+2=4 punkti.
Kuidas peaks mängija allolevas seisus oma punaseid kaarte kasutama, et parim võimalik tulemus saada?
[Interaktiivne]
(Lohista punased kaardid õigetesse kohtadesse hallide kaartide peale.)
Kobras Harry uurib saarestikku, milles mõned saared on omavahel sildadega ühendatud. Ta tahaks kõik saared läbi käia.
Igalt saarelt näeb ta kõiki selle naabersaari ja ka seda, millistel neist on märgid.
Joonisel on olukord, kus Harry alustas saarelt märgiga START ja on juba jõudnud veel kahele saarele.
Milliste juhiste järgi peaks ta käituma, et kindlasti kõiki saari külastada?
[Interaktiivne]
(Lohista juhistes olevatesse lünkadesse õiged käsud.)
Kobrastel on masin, mis teeb raami sisse õhupallidest kujundeid.
Kui mõne palli juures olevat nuppu vajutada, siis:
Näiteks, kui kõik pallid on tühjad ja siis vajutada nuppe F, A, B, A, on tulemus selline:
Millises järjekorras peaks nuppe vajutama, et saada tühjade pallidega masinasse üheksa nupuvajutusega allolev kujund?
[Interaktiivne]
(Lohista nupud tühjadesse ringidesse õigesse järjekorda.)
Koprajärve ümber kasvab 17 puud ja Nick peitis neist 9 alla toiduvarusid. Pärast seda joonistas ta kaardi, kus järve kalda äärsetes ruutudes on kirjas, mitme selle ruudu naabriteks oleva puu all on toitu. Näiteks "3" alloleval kaardil tähendab, et 5-st punase punktiiriga ümbritsetud puust on toitu täpselt 3-e all.
Nicki sõber Bella arvab, et selline kaart ei ole väga hea, sest selle järgi ei oska Nick pärast kõiki oma toiduvarusid üles leida. Ja Bellal on õigus! Selle kaardi järgi suudab Nick kindla peale tuvastada ainult 7 neist 9 puust, mille all toitu on.
Milliste puude all on kindlasti toitu?
[Interaktiivne]
(Kliki nendel puudel.)
Charlie armastab küpsiseid ja leiutas nüüd küpsiste söömise mängu! Seda mängitakse kahe mängijaga. Mängu alguses on 3×3 ruuduga kandikul 9 küpsist:
Kaheksa küpsist on maitsvad, aga vasak alumine on kibe. Mängijad käivad kordamööda. Igal käigul valib mängija ühe kandikul oleva küpsise ja sööb ära nii selle küpsise kui ka kõik teised küpsised, mis on sellest paremal või üleval. Kui üks mängijatest sööb ära kibeda küpsise, on ta kaotanud.
Üks näide, kus Charlie alustab ja kaotab (iga käigu juures on kollase taustaga näidatud see ala, millelt küpsised ära süüakse):
Millise käiguga peaks Charlie alustama, et võita ka siis, kui vastane ühtki viga ei tee?
[Raadionupud]
A. 
B. 
C. 
D. 
Kopra kodulinna tänavad moodustavad ruudustiku. Kobras ei mäleta, kuhu ta oma auto parkis, aga teab, et see on mingil ristmikul.
Auto leidmiseks liigub kobras ühelt ristmikult teisele põhja, lõuna, ida või lääne suunas. Iga kord, kui ta jõuab järgmisele ristmikule, ütleb äpp tema telefonis, mitme tänavavahe kaugusel ta oma autost on. Näiteks allolev joonis illustreerib olukorda, kus kobras on autost 6 tänavavahe kaugusel.
Igal ristmikul peab kobras valima, millises suunas edasi liikuda. Esimese suuna valib ta juhuslikult, edasi juhindub järgmistest reeglitest:
Siin on üks näide:
 Lähtekoht Autoni 5 tänavavahet |
 Valib juhuslikult läänesuuna Autoni 6 tänavavahet |
 Läheb tagasi eelmisele ristmikule Autoni 5 tänavavahet |
 Võtab uue suuna lõunasse Autoni 6 tänavavahet |
 Läheb tagasi eelmisele ristmikule Autoni 5 tänavavahet |
 Võtab uue suuna itta Autoni 4 tänavavahet |
Ühel päeval oma autot otsides sai kobras järgmised signaalid (samm 0 on lähtekoht):
| Samm | 0 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| Kaugus | 5 | 6 | 5 | 6 | 5 | 4 | 3 | 2 | 3 | 2 | 1 | 0 |
Milline järgmistest joonistest vastab kopra liikumistele?
[Raadionupud]
A. 
B. 
C. 
D. 
Piraadikapten Krüger otsib peidetud aaret. Ta teab, et aare on ühes kaardil märgitud ruutudest.
Lisaks on tal ka maagiline seade, kuhu ta saab sisestada ükskõik millise hulga ruutude tähiseid, ja mis ütleb talle, kas aare on mõnes neist ruutudest. Näiteks, kui ta sisestab seadmesse "ACD" ja seade vastab "jah", siis tähendab see, et aare on ruudus A või ruudus C või ruudus D.
Milline on vähim arv sisestusi, mille Krüger peab tegema, et aarde asukoht teada saada?
[Täisarv]
Teemant on seifis, mille avamiseks tuleb sisestada 12-täheline kood. Kui kood on sisestatud, hakkab seif seda kontrollima. Seifil kulub koodi iga tähe kontrollimiseks üks sekund. Kui kontrollimine näitab, et täht on vale, annab seif kohe häiret. Näiteks, kui sisestatud koodis on kaks esimest tähte õiged ja kolmas vale, kõlab häire kolm sekundit pärast koodi sisestamist.
Supervaras on juba mitu korda püüdnud seifi koodi ära arvata ja märkinud iga kord üles, millist koodi ta proovis ja kui kaua kulus aega koodi sisestamisest häireni. Ühel korral turvameeste eest põgenedes pillas ta oma märkmed maha. Nüüd on mõned tähed tema märkmetes poriga kaetud ja loetamatud. Allolevas tabelis on need loetamatud tähed asendatud tärnidega:
| Kood | Aeg häireni |
|---|---|
*CORN*DOG*** |
1 sekund |
******DOG*** |
8 sekundit |
*E*VER*Y**** |
7 sekundit |
***VER*Y**** |
2 sekundit |
BE*B*R*AS*** |
4 sekundit |
*****R*AS*** |
9 sekundit |
**A***DAM*** |
5 sekundit |
********M*** |
10 sekundit |
Õnnetusele vaatamata väidab Supervaras, et ta saab nende märkmete põhjal kindlalt tuvastada koodi esimesed 9 tähte.
Millised on koodi esimesed 9 tähte?
(Sisesta täpselt 9 suurtähte ilma mingite muude märkideta.)
[Tekstikast]
Koprad ehitasid masina, mis teeb põrandale värvilisi mustreid. Materjalid lähevad masinasse sisse kuulides ja liiguvad torudes vastavalt masina lülitite olekutele. Kui kuul läheb lülitist läbi, keerab lüliti ennast vastupidisesse asendisse ja järgmine kuul läheb teise torusse.
Allolev joonis selgitab, kuidas esimene kuul läheb ise vasakule, aga pöörab lülitit nii, et teine kuul läheb paremale. Teine kuul läheb ise paremale, aga pöörab lüliti tagasi nii, et järgmine kuul läheks jälle vasakule.
Iga kuuli peale on märgitud, millise mustri selle kuuli sisu põrandale teeb, kui see kuul maha kukub. Kui masina samast torust kukuvad välja mitu erinevat kuuli, siis nende mustrid segunevad. Kui samast torust kukuvad välja mitu ühesugust kuuli, siis teevad nad kõik ühesuguse mustri.
Nüüd tahavad koprad teha põrandale sellise mustri:
Millise kuulide jada peaks nad selleks allolevasse masinasse panema?
[Raadionupud]
A. 
B. 
C. 
D. 
Anna (A), Bert (B) ja Carl (C) katsetavad tuntud mängu kivi-paber-käärid uut varianti. Tuletame igaks juhuks meelde selle mängu põhireeglid:
Mängu uues variandis pannakse kolme tooli peale sildid "kivi", "paber" ja "käärid", nagu näha alloleval joonisel vasakul, ja sõbrad istuvad samadele toolidele, nagu näha joonisel paremal.
Siis tehakse järgmised sammud:
Pärast seda avavad kõik koprad parajasti enda käes olevad ümbrikud ja võrdlevad neis olevaid silte.
Milline järgmistest väidetest on kindlasti õige, kuigi me ei tea, millised kaks sõpra igas vahetuses osalevad?
[Raadionupud]
A. Carl võidab Berti
B. Bert võidab Annat
C. Carl võidab Annat
D. Pole teada, kes keda võidab
Joonistamisrobotil on kaks põhikäsku
F tähendab "liigu üks samm edasi";R tähendab "pööra kohapeal 90 kraadi paremale".Kõiki teisi tähti võib kasutada käsujadade nimedena. Näiteks
A = FFF määrab A tähenduseks "liigu kolm sammu edasi";B = ARA määrab B tähenduseks "tee A (ehk tee FFF), siis pööra kohapeal 90 kraadi paremale ja tee uuesti A".Roboti programmi alguses võib olla hulk selliseid käsujadade defineerimise ridu. Programmi viimane rida peab alati olema Draw käsk, mis lõpuks pildi valmis joonistab.
John püüab koostada programmi järgmise kujundi joonistamiseks, kus iga lõik on roboti ühe sammu pikkune:
Selleks on John kirjutanud järgmise 5-realise programmi:
1 W = FF
2 X = RFR
3 Y = WXW
4 Z = YWYR
5 Draw ZZZZKahjuks on Johni programmis viga ja robot joonistab soovitust erineva kujundi.
Johni sõber Jack vaatas programmi ja andis Johnile vihje, et viga programmis on ühetäheline.
Mitmendal real viga on?
[Raadionupud]
A. Real 1
B. Real 2
C. Real 3
D. Real 4
E. Real 5
Koprapoe juhataja Frida pakub püsiklientidele suurematelt ostudelt hinnasoodustust. Tal on arvutustabel kõigi oma klientide selle nädala ostude infoga, kus veerus F tähendab 1 püsiklienti ja 0 tavaklienti, ning püsikliendi hinnasoodustuse saamiseks peab vahesumma enne soodustuse rakendamist olema vähemalt 20.00:
Milline valem peaks olema lahtris E4, et selle kopeerimisel lahtritesse E5 kuni E8 arvutaks tabel õigesti kõigi klientide lõppsummad?
Tabelarvutuse avaldise IF(T;A;B) väärtus on A, kui tingimus T kehtib, ja B, kui T ei kehti. Tingimus AND(X;Y) kehtib ainult siis, kui tingimused X ja Y mõlemad kehtivad.
[Raadionupud]
A. =IF(AND(F4=1;D4>=E$10);D4;D4*(1-E$10)/100)
B. =IF(AND(F4=1;D4>=E$10);D4;D4*(1-E$10/100))
C. =IF(AND(F4=1;D4>=E$10);D4*(1-E$10)/100;D4)
D. =IF(AND(F4=1;D4>=E$10);D4*(1-E$10/100);D4)
E. =IF(AND(F4=1;D4>=E$11);D4;D4*(1-E$10)/100)
F. =IF(AND(F4=1;D4>=E$11);D4;D4*(1-E$10/100))
G. =IF(AND(F4=1;D4>=E$11);D4*(1-E$10)/100;D4)
H. =IF(AND(F4=1;D4>=E$11);D4*(1-E$10/100);D4)
Märt avastas hiljuti tobeda vea, mille ta tegi hästi pikas enda kirjutatud tekstis: igal pool, kus ta on kirjutanud "õieti", peaks olema "õigesti", ja igal pool, kus ta on kirjutanud "õigesti", peaks olema "õieti".
Õnneks on Märt päris tark! Tal on tekstitoimeti, millega ta saab asendada jada tähemärke teistsuguse jadaga.
Vaata, mis juhtub lausega, kui asendada kõik se-d dõ-dega!
Vaata, mis juhtub laudõga, kui adõndada kõik dõ-d dõ-dega!Või näiteks asendades kõik k-d r-dega.
Või näiters asendades rõir r-d r-dega.Mida Märt tegi, et oma tekst ära parandada?
Vihje: märki $ ta oma tekstis ei kasutanud!
[Raadionupud]
A. Asendas kõik "õieti"-d "õigesti"-tega ja siis kõik "õigesti"-d "õieti"-tega
B. Asendas kõik "õigesti"-d "õieti"-tega ja siis kõik "õieti"-d "õigesti"-tega
C. Asendas kõik "õigesti"-d $-tega, siis kõik "õieti"-d "õigesti"-tega ja siis kõik $-d "õieti"-tega
D. Asendas kõik "õieti"-d $-tega, siis kõik $-d "õigesti"-tega ja siis kõik "õigesti"-d "õieti"-tega
Leo tegeleb pikselgraafikaga. Pikselgraafikas koosneb iga pilt hulgast ridadesse ja veergudesse joondatud ühevärvilistest ruudukestest (pikselitest).
Leo uues pilditöötlusprogrammis on operatsioonid H (progresseeruv horisontaalnihe) ja V (progresseeruv vertikaalnihe).
Kui pildile rakendada operatsiooni H, siis on tulemus selline:
Need pikselid, mis pildi paremast äärest välja nihkuvad, tulevad samas järjekorras pildi vasakust äärest sisse.
Operatsiooni V rakendamisel nihkuvad N. veeru pikselid samamoodi N-1 koha võrra allapoole.
Siin on näiteks 3×3 pikselist koosnev pilt, milles värvid on tähistatud numbritega 1 kuni 9, ning operatsioonide H ja V järjest rakendamise mõju sellele:
Ja siin on operatsioonide jada H, V, H, V mõju 25×25 pikselist koosnevale Mona Lisa kujutisele:
Milline on tulemus, kui allolevale 100×100 pikselist koosnevale pildile rakendada operatsioonide jada V, H?
[Raadionupud]
A. 
B. 
C. 
D. 
E. 
Superkobras on arvutimäng, mille taust koosneb varem ette valmistatud paneelidest. Programm lisab järjest uusi paneele ekraani paremasse serva ja eemaldab vanu paneele ekraani vasakust servast, luues nii liikumise illusiooni:
Uusi paneele valitakse vastavalt allolevale skeemile: vaadatakse, milline paneel on praegu ekraanil kõige parempoolsem ja siis valitakse järgmiseks paneeliks juhuslikult üks neist, mille peale sellest paneelist algavad nooled näitavad. Näiteks paneeli 
järel võib tulla kas uuesti või 
.
Milline järgmistest piltidest kindlasti EI SAA olla mängu Superkobras taust?
[Raadionupud]
A. 
B. 
C. 
D. 