Kobrastel on imeline masin. Sellesse pannakse ülevalt sisse viis arvu, näiteks 3, 2, 4, 5 ja 1.
Edasi liiguvad arvud mööda nooli ja läbi 
lülide allapoole, kuni jõuavad kõige all olevatesse väljundpesadesse.
Iga lüli võrdleb kaht sissetulevat arvu ning suunab väiksema arvu edasi vasakpoolse ja suurema parempoolse noole suunas. Siin on üks näide:
Mida see masin teeb?
[Raadionupud]
A. Väljastab arvud vastupidises järjekorras (tulemus on 1, 5, 4, 2, 3).
B. Väljastab arvud kasvavas järjekorras (tulemus on 1, 2, 3, 4, 5).
C. Väljastab arvud kahanevas järjekorras (tulemus on 5, 4, 3, 2, 1).
D. Väljastab arvud esialgses järjekorras (tulemus on 3, 2, 4, 5, 1).
Meelil on logistikafirma ja sellel neli pakkide sorteerimiskeskust. Igas keskuses toimetavad robotid pakke antud lähtekohtadest antud sihtkohtadesse vastavalt neile saadetud käsujadadele.
Robotid alustavad kollastelt ruutudelt 
nooltega näidatud suundades. Edasi liiguvad robotid järgmiselt:
Kui robot on hallil ruudul 
, liigub ta otse edasi kuni jõuab seinani või teist värvi ruudule.
Kui robot on sinisel ruudul 
, pöörab ta vasakule (L) või paremale (R) vastavalt järgmisele käsule saadud käsujadas. Kui robot on sinisel ruudul ja käsk suunab ta vastu seina, pöörab robot seina ees ümber ja liigub vastassuunas:
Kui robot jõuab rohelisele ruudule 
, jääb ta seisma ja rohkem käske ei täida.
Millise käsujada peaks Meeli robotitele saatma, et kõik neli robotit jõuaks selle järgi liikudes rohelistele ruutudele?
[Raadionupud]
A. L, L, R, L, L
B. L, R, R, L, L
C. R, L, R, R, L
D. R, R, L, L, R
Koprad mängivad LED-keksu. Mänguväli koosneb kolme liiki ruutudest.
: Siniselt ruudult peab mängija hüppama näidatud arvu ruute paremale. Pärast seda muutub ruut ise punaseks.
: Punaselt ruudult peab mängija hüppama näidatud arvu ruute vasakule. Pärast seda muutub ruut ise siniseks.
: Musta ruudu võib mängija enne liikuma hakkamist muuta siniseks või punaseks.
Mängija alustab alati kõige vasakpoolsemalt ruudult ja eesmärk on jõuda lõpuruudule 
vähima arvu hüpetega.
Mängija kaotab, kui ta
Kuidas peaks Leena alloleval mänguväljal mustade ruutude värvid valima, et jõuda lõpuruudule vähima arvu hüpetega?
[Interaktiivne]
(Ruudu värvi muutmiseks kliki sellel. Muuta saab ainult neid ruute, mis on alguses mustad.)
Kobrastel on Suure Tammi juures vahetuspunkt, kus saab münte vahetada erinevates suurustes okste vastu. Allpool on näha vahetuskursid. On teada, et kobrastel on igas suuruses oksi piisav hulk.
Suurt hulka väikseid oksi on tülikam kaasas kanda kui väiksemat hulka suuremaid oksi. Sellepärast koostab Bruno eeltoodud vahetuskursside põhjal tabelit, kus iga müntide arvu kohta on kirjas vähim okste arv, milleks selle vahetada saab:
| Münte | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| Oksi | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 1 | 2 | 1 | 2 | 3 | 4 | 2 | 1 | 2 |
Tabeli koostamisel paneb Bruno tähele, et paremal uute lahtrite täitmisel saab kasutada vasakul juba täidetud lahtreid. Näiteks 11 münti on võimalik vaadata kui 8+3 või 6+5 või 1+10 münti.
Mis on vähim okste arv, milleks saab vahetada 17 münti?
[Täisarv]
Kobras ja karu lõikavad palke lühemateks juppideks.
Kopral on üks saag ja ta teeb ühe minutiga ühe lõike. Näiteks võib ta ühe minutiga lõigata 7-meetrise palgi 1-meetriseks ja 6-meetriseks jupiks:
Karul on kaks saagi ja ta saab ühe minutiga teha kaks lõiget. Näiteks võib ta ühe minutiga lõigata 7-meetrise palgi 2-meetriseks, 1-meetriseks ja 4-meetriseks jupiks:
Lisaks kulub kopral üks minut iga 7-meetrise palgi juppide virna ladumiseks. Palgijuppe virna laduda oskab ainult kobras, karu seda ei tee.
Sõbrad võivad erinevaid palke töödelda samal ajal, aga ohutuse huvides ei lõika nad kunagi kahekesi sama palki; iga palgi lõikab kas üks või teine neist. Samuti ei hakka kobras kunagi virna laduma juppe palgist, mille lõikamine karul veel pooleli on.
Täna on neil kolm 7-meetrist palki ja vaja on neist saada üheksa 1-meetrist, kolm 2-meetrist ja kaks 3-meetrist juppi.
Mis on vähim aeg minutites, mis sõpradel palkide lõikamiseks ja juppide virna ladumiseks kulub?
[Täisarv]
Robot Robi on rikkis ja peab sõitma garaaži remonti. Oma rikke tõttu liigub Robi järgmiselt:
Aita Robil garaaži jõuda! Selleks pead sa panema seinad ette kõigisse neisse kohtadesse, kus paremale keeramine Robi valele teele viiks.
Joonisel on üks sein juba paika pandud. Mis on vähim arv seinu, mis on vaja veel juurde panna, et Robi garaaži jõuaks?
[Täisarv]
Emili kasvatab aias lilli, millel on igaühel kolm tunnust:
Emili jagab alati oma lilled vaaside vahel nii, et kõigis vaasides on võrdne arv lilli.
Lisaks tahab ta, et ühes vaasis koos olevatel lilledel oleks kõigil vähemalt üks ühine tunnus: kõik ühes vaasis olevad lilled on sama õite kujuga või sama õite värviga või sama arvu lehtedega vartel.
Praegu on tal kuus lille vaasides nii, et erinevates vaasides on lilledel erinevad ühised tunnnused (esimeses vaasis ühine õite värv, teises vaasis samuti ühine õite värv, aga kolmandas vaasis ühine lehtede arv):
Nüüd võtab ta kolm lille juurde ja tahab kõik üheksa lille jagada kolme vaasi vahel nii, et ühine tunnus oleks kõigis kolmes vaasis sama. Kolm uut lille on:
Milline järgmistest joonistest kujutab üht Emily kolmest vaasist pärast kõigi üheksa lille paigutamist?
[Raadionupud]
A. 
B. 
C. 
D. 
Grupp sõpru kasutab omavahel sõnumite vahetamiseks koodi.
Kõigepealt seavad nad igale tähele vastavusse arvu, nagu näha allolevas tabelis:
| Täht | A | B | C | D | E | F | G | H | I | J | K | L | M | N | O | P | Q | R | S | T | U | V | W | X | Y | Z |
| Arv | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
Iga tähe esitavad nad 9 ruudukesest koosneva reana, kus ruudud on jagatud kahte gruppi (i) ja (ii), nagu näha allpool:
Sõnumi iga tähe kodeerivad nad sellise eeskirja järgi:
Leia tähele vastav arv (näiteks tähele S vastab arv 19).
Jaga arv 5-ga, ümarda tulemus allapoole ja värvi vastav ruuduke grupis (i) mustaks. Näiteks 19/5 allapoole ümardades on 3.
Leia jääk arvu jagamisel 5-ga ja värvi vastav ruuduke grupis (ii) mustaks. Näiteks jääk 19 jagamisel 5-ga on 4.
Näiteks sõna BEBRAS kodeerivad nad nii:
Millist sõna kodeerivad nad nii?
[Tekstikast]
Kristol on traditsioon süüdata advendi ajal küünlaid: esimesel advendil üks küünal, teisel advendil kaks jne.
Advendiaja alguses on Kristol neli ühepikkust küünalt. Tal oleks hea meel, kui ta saaks küünlaid süüdata nii, et need oleks ka advendiaja lõpuks ühepikkused. Selleks peaks iga küünal kokku põlema sama arvu päevi. Aga tuleb välja, et neli nädalat kestva advendi puhul pole see kahjuks võimalik.
Kui advent kestaks kolm nädalat, võiks Kristo küünlaid süüdata näiteks nii (iga küünal põleb kaks päeva):
Kuidas peaks Kristo küünlaid süütama, kui advent kestaks viis nädalat?
[Interaktiivne]
(Küünla süütamiseks või kustutamiseks kliki sellel.)
Neli kobrast istuvad ümber laua ja söövad igaüks erinevat toitu.
Me teame nende kohta järgmist:
Kus iga kobras istub ja mida iga kobras sööb?
[Interaktiivne]
(Lohista kõik koprad õigetele kohtadele laua ümber ja toidud õigetele kohtadele laua peal.)
Lais mängib 2×2×2 Rubiku kuubikuga.
Ta kleepis kuubiku igale ruudule kleepsud nii, et vastaskülgedel on sama pildiga kleepsud. Näiteks kuubiku esiküljel on tähekesed ja sellest vastassuunas tagaküljel samuti tähekesed:
Lais saab keerata neljast väiksemast kuubikesest koosnevaid gruppe kas vertikaalselt (alla või üles) või horisontaalselt (paremale või vasakule), nagu näidatud alloleval joonisel.
Lais võttis algseisus oleva kuubiku ja keeras seda nii:
Milline on kuubiku esikülg nüüd?
[Raadionupud]
A. 
B. 
C. 
D. 
Häkatonid on Kopramaal populaarsed ja eelvoorudes osaleb sadu võistkondi. Žüriid hindavad iga projekti 10-palli süsteemis nelja kriteeriumi alusel: idee uudsus, teostuse praktilisus, prototüübi küpsus, esitlus.
Et vältida vigu finaali kutsumises, otsustas peakohtunik selle automatiseerida. Ta sisestas kõik hinded suurde tabelisse, kirjutas selle lahtrisse F2 valemi
=IF(OR(AND(B2>=7;C2>=7);SUM(B2:E2)>30);"jah";"ei")
ja kopeeris selle valemi alla kogu veeru F ulatuses.
Selgituseks valemis kasutatud funktsioonide kohta:
IF(tingimus;väärtus1;väärtus2) kui tingimus kehtib, on tulemus väärtus1; kui tingimus ei kehti, on tulemus väärtus2;OR(tingimus1;tingimus2) kehtib, kui kehtib kas tingimus1 või tingimus2 või mõlemad;AND(tingimus1;tingimus2) kehtib, kui tingimus1 ja tingimus2 mõlemad kehtivad;SUM(lahter1;lahter2) liidab kokku kõik arvud ristkülikus, mille vasak ülemine nurk on lahter1 ja parem alumine nurk lahter2 (lahter1 ja lahter2 kaasa arvatud).Millised ekraanipildil näha olevast viiest võistkonnast kutsutakse finaali?
(Märgi kõik õiged vastused.)
[Märkeruudud]
A. Anna
B. Berta
C. Caesar
D. Dora
E. Eva
Bioloogiatunniks teeb Kaarel referaati lindudest ja loomadest. Referaadi sisukorda ei tee ta käsitsi, vaid laseb selle genereerida tekstitöötlusprogrammil.
Selleks märgib ta imetajate ja lindude peatükkide pealkirjad laadiga Pealkiri 1 (ingl Heading 1). Töös vaadeldud imetajate (rebane, hunt, jänes, kobras) jaotiste pealkirjad märgib ta laadiga Pealkiri 2 (ingl Heading 2). Kobraste jaotises on kaks alamjaotist, mis on ka sisukorras kajastatud.
Täna lisas Kaarel referaati jäneste jaotisse alamjaotised valgejänesest, halljänesest ja ameerika jänesest.
Kuidas peaks nende pealkirjad vormistama, et nad sisukorras õigesti kajastuksid?
[Raadionupud]
A. Need peaks märkima laadiga Pealkiri 1
B. Need peaks märkima laadiga Pealkiri 2
C. Need peaks märkima laadiga Pealkiri 3
D. Need peaks märkima laadiga Pealkiri 4
Kuulus seiklejakobras Jones 
uurib püramiidi, kus on palju ohtlikke käike. Iga käigu lõpus on aare. Kui Jones läheb käiku, tahab ta võimalikult kiiresti aardeni jõuda.
Igas käigus on hulk plokke. Alguses on kõik plokid all. Kui keegi käigu algusse ilmub, hakkavad plokid perioodiliselt liikuma. Plokk perioodiga 2 liigub 2 minuti pärast üles, järgmise 2 minuti pärast alla, järgmise 2 minuti pärast jälle üles jne.
Jones võib ühe ploki alt teise alla liikuda ainult siis, kui mõlemad plokid ja kõik nende vahel olevad plokid on üleval. Aga ta on väga väle ja võib eeldada, et ühe ploki alt teise alla jooksmiseks tal üldse aega ei kulu.
|
Vaatame vasakul olevat näidet. Selles käigus on kaks plokki, A perioodiga 2 ja B perioodiga 3. Joonisel on kujutatud plokkide liikumist Jonesi käiku saabumise järgsetel minutitel. Joonisel käitub Jones, nagu ta järgiks järgmisi käske:
oota(2)
mine_plokini(A)
oota(1)
mine_aardeni
Jones oleks võinud aardeni jõuda sama ajaga ka lühema käsujadaga:
oota(3)
mine_aardeni
|
Järgmises käigus on neli plokki perioodidega 3, 5, 8 ja 4.
Milline on lühim käsujada, millega Jones jõuab aardeni minimaalse ajaga?
[Interaktiivne]
(Lohista käsud halli alasse ja täida neis lüngad õigete väärtustega. Käigu all olevate nooltega saad simuleerida plokkide liikumist minutite kaupa.)
Gemmal on koolis igav ja ta joonistab ruudulisele paberile numbrite kujutised:
Edasi hakkab ta numbreid kombineerima: kahest numbrist uue kujundi loomisel värvib ta mustaks täpselt need ruudud, millele vastavad ruudud on neis kahes numbris erivärvilised.
Näiteks oma lemmikarvu 42 numbrite kombineerimisel saab ta sellise tulemuse:
+ = 
Millise kahekohalise arvu numbrite kombineerimisel saab Gemma alloleva tulemuse?
(Kui võimalikke vastuseid on mitu, sisesta ükskõik milline neist.)
[Tekstikast]