1. Rattad

Meil on masin, mis sisaldab hulka ühesuguseid rattaid. Masinal on lüliti, millega saab panna rattad pöörlema kas kellaosuti liikumise suunas või sellele vastassuunas. Masina kõik rattad pöörlevad alati samas suunas ja sama kiirusega.

Igas rattas on täpselt kuuli suurune sälk. Kui kahe ratta sälgud on kohakuti, veereb kuul ülemise ratta sälgust alumise ratta sälku, nagu näha alloleval joonisel vasakul. Joonisel paremal näidatud konfiguratsioonis ei satu sälgud kunagi kohakuti ja kuul jääb ülemise ratta sälku.

   

Rataste vahel olevad punnid tagavad, et kuul ei veere kunagi kahe ratta vahele.

Küsimus

Millistesse pottidesse saab kuuli juhtida, kui rattad on seatud nii, nagu alloleval joonisel?

[Interaktiivne]

(Märgi kõik võimalikud potid. Poti märkimiseks klõpsa sellel. Märke tühistamiseks klõpsa uuesti.)

2. Mündid

Meil on kuus sinist münti, nummerdatud 1 kuni 6. Lisaks on meil kuus valget pesa, samuti nummerdatud 1 kuni 6.

Alguses jagame mündid pesadesse juhuslikult. Seejärel viime iga mündi õigesse pessa järgmise meetodiga:

  1. Vaatame pesi järjest ülevalt alla ja võtame esimese mündi, mis on vales pesas (mündi ja pesa number erinevad). Tõstame selle mündi tema õige pesa kõrvale paremale. Pesa, kust me mündi ära tõstsime, on nüüd tühi.

  2. Sellesse tühja pessa tõstame mündi, mille number vastab pesa numbrile. Sellega jääb mõni teine pesa tühjaks; tõstame ka sinna õige mündi. Kordame seda, kuni tühjaks jääb alguses kõrvale pandud mündi õige pesa.

  3. Tõstame alguses kõrvale pandud mündi õigesse pessa. Nüüd on jälle igas pesas üks münt.

Nimetame punktides 1 kuni 3 kirjeldatud tegevusi (alloleval joonisel vasakul) üheks käiguks.

Kui on veel mõni münt, mis pole oma õiges pesas, alustame uut käiku (ülaloleval joonisel paremal). Jätkame käikude tegemist, kuni kõik mündid on õigetes pesades.

Küsimus

Oletame nüüd, et alguses pole ükski münt õiges pesas.

[Interaktiivne]

3. Kastmissüsteem

Ben ehitab oma aeda kastmissüsteemi. Vesi tuleb süsteemi kraanist A ja peab jõudma kõigi pihustiteni.

Pihustite vahele võib ehitada erinevaid torusid. Joonisel on iga võimaliku toru kõrvale märgitud selle ehitamise hind.

Ben tahab viia vee kõigi pihustiteni, aga torudele võimalikult vähe kulutada.

Iga pihusti külge saab ühendada maksimaalselt kolm toru.

Küsimus

Millised torud Ben ehitama peaks, et vesi vähima võimaliku kuluga kõigi pihustiteni viia?

[Interaktiivne]

(Toru valimiseks klõpsa sellel. Valiku tühistamiseks klõpsa uuesti.)

4. Petri foorid

Petri võrke kasutatakse arvutiteaduses erinevate süsteemide modelleerimiseks.

Petri võrk koosneb omavahel nooltega ühendatud ringidest ja ruutudest. Ruudul on sisendringid (nool on ringi poolt ruudu poole) ja väljundringid (nool on ruudu poolt ringi poole).

Ringis võib olla täpp . Kui ruudu kõigis sisendringides on täpid, siis ruut "reageerib". Selle tagajärjel kaovad kõigist sisendringidest täpid ära ja kõigisse väljundringidesse tekivad täpid.

Allpool on toodud mõned näited. Pane tähele, et viimases näites ruut "ei reageeri".

Algseis Lõppseis

Vaatame nüüd allolevat Petri võrku, mis modelleerib kahte jalakäijate foori. Täpid näitavad, kas fooris põleb punane või roheline tuli. Alguses põleb fooris 1 roheline ja fooris 2 punane tuli.

Küsimus

Millised järgmistest väidetest on tõesed?

(Märgi kõik õiged variandid.)

[Märkeruudud]

A. Foor 1 ei ole kunagi punane sel ajal kui foor 2 on roheline.

B. Mõlemad foorid ei ole kunagi korraga punased.

C. Mõlemad foorid ei ole kunagi korraga rohelised.

D. Selles Petri võrgus pole kunagi rohkem kui 3 täppi.

5. Ratsukäigud

Maleratsu liigub igal käigul esiteks kahe ruudu võrra horisontaalselt või vertikaalselt ja seejärel ühe ruudu võrra selle suunaga risti:

Ratsu alustab alloleval joonisel ruudust 21 ja peab külastama iga nummerdatud ruutu täpselt ühe korra. Tühjadesse ruutudesse ega laualt välja astuda ei tohi.

Küsimus

Mis järjekorras ratsu nummerdatud ruute külastab?

[Interaktiivne]

(Lohista ruutude numbrid õiges järjekorras tühjadesse kastidesse.)

6. Takod

Takod on Mehhikos populaarne kiirtoit.

Üks kohalik restoran lubab: "Kui tellid meilt kuni 8 takot ja nende valmistamiseks kulub üle 15 minuti, saad oma takod tasuta!"

On teada, et ettekandjad jagavad takode tegemise kokkadele alati tellimise järjekorras järgmiste reeglite järgi:

  1. Kiireim kokk: Esimene eelistus on anda iga tako tegemine kokale, kes seda liiki takosid kõige kiiremini valmistab.

  2. Koka ülekoormus: Kui kiireimal kokal on juba vähemalt 10 minuti jagu tööd ees, antakse töö kiiruselt järgmisele kokale.

  3. Võrdsed valikud: Kui mitu kokka on võrdselt kiired, antakse töö sellele, kellel on kõige vähem tööd ees. Kui ka töömaht on võrdne, antakse töö sellele, kelle nimi on tähestikus eespool.

  4. Köögi ülekoormus: Kui kõigil kokkadel on vähemalt 10 minuti jagu tööd ees, jäetakse reegel 2 kõrvale ja antakse töö kiireimale kokale.

Täna on köögis kolm kokka. Allolevas tabelis on kirjas, mitu minutit igaühel neist igat liiki tako valmistamiseks kuulub.

Tako Anna Benito Carlos
Lihaga 3 5 5
Kanaga 5 3 5
Vegan 2 11 11

Iga kokk valmistab korraga ühte takot tööde saamise järjekorras.

Küsimus

Milline järgmistest tellimustest võtab rohkem kui 15 minutit?

[Raadionupud]

A. 8 vegantakot.

B. 8 lihaga takot.

C. 4 lihaga, siis 2 kanaga ja siis 2 vegantakot.

D. 4 kanaga ja siis 4 vegantakot.

E. Sellist tellimust ei olegi.

7. Veebireklaam

Bruno näitab oma veebilehel iga päev ühte reklaami. Reklaame on kolme liiki: "välkmüük", "eripakkumine" ja "uudistoode".

Bruno teenib reklaamide näitamisest tulu ja soovib seda maksimeerida. Selleks arvutab ta iga reklaami kohta skoori, mis näitab, kui hästi reklaam on seni teeninud.

Skooride arvutamine ja näidatava reklaami valimine käivad järgmiselt:

Seni on Bruno päevased reklaamitulud järgmised: 1. päeval 20€, 2. päeval 20€, 3. päeval 80€, 4. päeval 20€, 5. päeval 20€.

Küsimus

Millist reklaami näidatakse 6. päeval?

[Raadionupud]

A. "Välkmüük"

B. "Eripakkumine"

C. "Uudistoode"

D. Nende andmete põhjal ei saa öelda

8. Tõkkejooks

Treener Bruno on kodus haige ja tema abiline Benno seab staadionil tõkkejooksu rada üles.

Bruno peab Bennole teatama kuus vahemaad: stardi ja esimese tõkke vahemaa, esimese ja teise tõkke vahemaa jne.

Bruno kodeerib iga vahemaa sümbolite ja abil järgmiselt:

Näiteks vahemaa 10 m saadab Bruno sõnumina : kõigepealt = 2x4 m, siis = eraldaja, siis = jääk 2 m; kokku 2x4 + 2 = 10 m.

Vahemaa 2 m saadab ta sõnumina : kohe = eraldaja (st 4 m lõike on 0), siis = jääk 2 m; kokku 0x4 + 2 = 2 m.

Bruno saatis kõik kuus vahemaad ühes sõnumis üksteise otsa kirjutatuna:

Küsimus

Mitu meetrit on neljanda ja kuuenda tõkke vahemaa?

[Täisarv]

9. Ilmaennustus

Anna ja Bruno on mõnda aega ilma jälginud ja kumbki on loonud oma ilmaennustussüsteemi.

Anna süsteem ennustab, et pärastlõunal sajab, kui hommikul kehtib üks järgmistest tingimustest:

Bruno süsteem ennustab, et pärastlõunal sajab, kui hommikul kehtib üks järgmistest tingimustest:

Küsimus

Millistel tingimustel ennustavad Anna ja Bruno süsteemid erinevalt?

[Raadionupud]

A. Siis, kui hommikul on madal temperatuur, kõrge õhuniiskus ja tugev tuul.

B. Siis, kui hommikul on kõrge temperatuur, madal õhuniiskus ja vaikne tuul.

C. Siis, kui hommikul on kõrge temperatuur, kõrge õhuniiskus ja vaikne tuul.

D. Mitte kunagi; need süsteemid ennustavad alati samamoodi.

10. Lillepeenar

Brunol on 8 sektsioonist koosnev lillepeenar. Sektsioonide vahekohtades on kastmispihustid.

Iga pihusti kastab neid kahte sektsiooni, mille vahel see asub. Kui tühja sektsiooni ühel päeval kasta, puhkeb see järgmisel päeval õide. Kui õitsvat sektsiooni ühel päeval kasta, langevad õied järgmiseks päevaks liigniiskuse tõttu maha.

Alguses ükski sektsioon ei õitse. Bruno võib iga päev aktiveerida ühe kastmispihusti omal valikul.

Küsimus

Millist järgmisest olekutest ta oma peenras kunagi saavutada ei saa?

[Raadionupud]

A.

B.

C.

D.

E.

11. Põranda värvimine

Kobraste kongressi korraldajad tahavad saali põrandale kindla mustri maalida.

Alguses on kogu põrand kaetud valgete plaatidega .

Seejärel saab teha kahte liiki operatsioone:

Plaate võib korduvalt üle värvida ja iga plaadi lõplik värv on see, milliseks ta viimati värviti.

Üks näide, kuidas võib värvida 3 rea ja 2 veeruga põrandat:

Küsimus

Millist järgmisest mustritest eelpool kirjeldatud operatsioone kasutades kunagi saavutada ei saa?

[Raadionupud]

A. B. C. D.

12. Andmete filtreerimine

Sonja vaatab poe andmebaasi, kus iga püsikliendi kohta on kirjas tema nimi, vanus, sugu ja eelmisel kuul kulutatud summa:

Nimi Sugu Vanus Kulutas
Abdul mees 28 1335
Anna naine 84 1012
Agata naine 21 74
Ben mees 22 1050
Clara naine 51 1945
Fatima naine 29 989
Jana naine 42 647
Mehmet mees 24 3520
Maria naine 25 2212
Roman mees 66 841
Sarah naine 24 1140
Tessa naine 19 415
Viljar mees 37 384

Sonja rakendas andmetele filtreid ja tulemusena näidati talle ainult ühte klienti.

Küsimus

Milliseid filtreid Sonja rakendas?

[Interaktiivne]

(Vali iga tunnuse jaoks õige raadionupp. Saad ainult raadionuppe valida, muud parameetrid on fikseeritud.)

13. Operatsioonid sõnadega

Me võime sõnadele rakendada kahte operatsiooni:

Küsimus

Millist järgmistest variantidest ei ole võimalik saada sõnast COMPUTER neid operatsioone ükskõik kui palju kordi rakendades?

[Raadionupud]

A. COMPTUER

B. UTEROCMP

C. OCMPUTRE

D. TUEROCMP

14. Ruutude märkimine

5x5 ruudustikus on vaja märkida 5 ruutu nii, et iga reas, igas veerus ja igas paksema joonega piiratud värvilises alas oleks märgitud täpselt üks ruut. Seejuures ei tohi mitte mingid kaks märgitud ruutu puutuda kokku ei külge- ega nurkapidi.

Küsimus

Milline ruut tuleb märkida rohelises alas?

[Raadionupud]

A. Ruut A

B. Ruut B

C. Ruut C

D. Ruut D

E. Ruut E

15. Kilpkonnagraafika

Kilpkonnagraafikas luuakse pilte, juhtides virtuaalset kilpkonna, kelle läbitud teekonnast jääb maha joon.

Kilpkonna saab juhtida järgmiste käskudega (kus N on mingi täisarv):

Käsk Tähendus
Forward N Liigu N sammu edasi
Back N Liigu N sammu tagasi
Left N Pööra kohapeal N kraadi vasakule
Right N Pööra kohapeal N kraadi paremale
Repeat N [ ... ] Korda nurksulgudes olevaid käske N korda
Näiteks kui kilpkonn alustab alloleval joonisel näidatud asendist ja täidab käsud
    Repeat 2 [
      Forward 100 Right 90
      Forward 50 Right 90
    ]

joonistab ta ristküliku ja lõpetab täpselt samas asendis, millest alustas.

Kilpkonn võib mõnda joont ka korduvalt üle joonistada, aga see tulemust ei muuda. Näiteks käskude
    Forward 50
    Back 50

täitmisel joonistab kilpkonn ikkagi ühe joone.

Küsimus

Allpool on paarid piltidest ja nende joonistamiseks kasutatud käskudest. Kolmes paaris on pilt ja käsud kooskõlas, aga neljandas paaris olevad käsud ei saa nende kõrval olevat pilti joonistada, ükskõik millisest asendist kilpkonn alustab.

Millises paaris pilt ja käsud üksteisele ei vasta?

[Raadionupud]

A.

B.

C.

D.